Klaaspinge kontrollimine on klaasitootmisprotsessis väga oluline lüli ning sobiva kuumtöötluse rakendamise meetod pinge kontrollimiseks on klaasitehnikutele hästi teada. Klaaspinge täpne mõõtmine on aga endiselt üks keerulisi probleeme, mis ajab segadusse enamiku klaasitootjaid ja -tehnikuid, ning traditsiooniline empiiriline hindamine on muutunud üha sobimatumaks tänapäeva ühiskonna klaastoodete kvaliteedinõuete täitmiseks. See artikkel tutvustab üksikasjalikult levinumaid pinge mõõtmise meetodeid, lootes olla klaasitehastele abiks ja valgustav:
1. Stressi tuvastamise teoreetiline alus:
1.1 Polariseeritud valgus
On hästi teada, et valgus on elektromagnetlaine, mis võngub liikumissuunaga risti olevas suunas, võngudes kõigil liikumissuunaga risti olevatel võnkuvatel pindadel. Kui sisse viia polarisatsioonifilter, mis laseb valgusteel läbi ainult teatud vibratsioonisuuna, saab polariseeritud valgust, mida nimetatakse polariseeritud valguseks, ja vastavalt optilistele omadustele valmistatud optiline seade on polarisaator (Polariskoobi tüvevaatur).YYPL03 Polariscope'i tüvevaatur
1.2 Kaksikmurdumine
Klaas on isotroopne ja selle murdumisnäitaja on igas suunas sama. Kui klaasis on pinge, siis isotroopsed omadused kaovad, mistõttu murdumisnäitaja muutub ja kahe peamise pingesuuna murdumisnäitajad ei ole enam samad, mis viib kaksikmurdumiseni.
1.3 Optilise tee erinevus
Kui polariseeritud valgus läbib pingestatud klaasi paksusega t, jaguneb valgusvektor kaheks komponendiks, mis võnguvad vastavalt x- ja y-pinge suunas. Kui vx ja vy on vastavalt kahe vektori komponendi kiirused, siis klaasi läbimiseks kuluv aeg on vastavalt t/vx ja t/vy ning need kaks komponenti ei ole enam sünkroniseeritud, seega on optilise tee vahe δ.
Postituse aeg: 31. august 2023