Klaasi pinge kontroll on väga oluline lüli klaasitootmisprotsessis ja sobiva kuumtöötluse meetod pinge kontrollimiseks on klaasitehnikutele hästi teada. Klaasi pinge täpne mõõtmine on aga endiselt üks rasketest probleemidest, mis tekitab segadust enamikus klaasitootjates ja -tehnikutes ning traditsiooniline empiiriline hindamine on muutunud tänapäeva ühiskonnas klaastoodete kvaliteedinõuetele üha sobimatumaks. See artikkel tutvustab üksikasjalikult sagedamini kasutatavaid pinge mõõtmise meetodeid, lootes olla klaasitehastele kasulik ja hariv:
1. Stressi tuvastamise teoreetiline alus:
1.1 Polariseeritud valgus
On hästi teada, et valgus on elektromagnetlaine, mis vibreerib edasiliikumise suunaga risti olevas suunas, vibreerides kõigil vibreerivatel pindadel, mis on edenemise suunaga risti. Kui kasutusele võtta polarisatsioonifilter, mis laseb läbi valgusteed läbida ainult teatud vibratsioonisuuna, on võimalik saada polariseeritud valgust, mida nimetatakse polariseeritud valguseks ja optiliste omaduste järgi valmistatud optiline seade on polarisaator (Polariskoobi tüvevaatur).YYPL03 polariskoobi tüvevaatur
1.2 Kahekordne murdumine
Klaas on isotroopne ja sellel on kõigis suundades sama murdumisnäitaja. Kui klaasis on pinge, hävivad isotroopsed omadused, mille tulemusena muutub murdumisnäitaja ja kahe peamise pingesuuna murdumisnäitaja ei ole enam sama, st põhjustab kaksikmurdumist.
1.3 Optilise tee erinevus
Kui polariseeritud valgus läbib pingestatud klaasi paksusega t, jaguneb valgusvektor kaheks komponendiks, mis vibreerivad vastavalt x ja y pingesuunas. Kui vx ja vy on vastavalt kahe vektori komponendi kiirused, siis klaasi läbimiseks kuluv aeg on vastavalt t/vx ja t/vy ning kaks komponenti ei ole enam sünkroniseeritud, siis tekib optilise tee erinevus δ
Postitusaeg: 31. august 2023